Voltimine arendab lapse sõrmede peenmotoorikat, vaja läheb liigutuse täpsust ja koordinatsiooni. Areneb ruumiline kujutlusvõime ja kujundlik mõtlemine, mälu ja joonise lugemise oskus, esmased tööoskused ja loomingulisus. Lapse loomulik viis õppimiseks ja arendamiseks on mäng. Volditud asjadega mängides saab lavastada etendusi, kus areneb lisaks sõnavara ja suhtlemise oskus.
Nelja-, viieaastaselt võib alustada lastega voltimise lihtsamate harjutustega.
Voltimine nõuab kujundlikku mõtlemist, seega kuueaastaselt laps väga täpseid töid veel teha ei suuda.
Seitsmeaastase lastega võib voltimises võib lastega teha lihtsamaid mängu- ja tarbeasju.
Voltimise jaoks sobivad õhemad, siledad paberid. Pakse ja reljeefseid pabereid ei saa korralikult murda. Suuremate asjade saamiseks sobib kasutada vanu plakateid ja pakkepaberit. Proovi voltida
kommipaberitest, läikivatest šokolaadipaberitest, siidpaberist, postkaartidest, vanadest kalendritest, salvrätikutest.
Voltimine on täpsust ja osavust nõudev käeline tegevus. Et lapse koordinatsioon ja peenmotoorika on koolieelses eas veel välja arenemas, on enne voltimise alustamist soovitatav teha lihtsamaid paberi murdmise harjutusi, mille jaoks saab kasutada taaskasutatavaid materjale (ajalehed, ajakirjad).
Voldi laua peal, jälgi, et nurk ja serv läheksid alati kohakuti. Kokkumurtud või mahavolditud joon peab olema täpne. Selleks vajuta ja vea pöidla või nimetissõrmega tugevalt mööda murdejoont ning tõmba murdejoon küünega üle. Paksema paberi murdmisel tõmba joonlauaga mööda murdejoont endast eemale. Teise käega hoia paberit alati kinni.
Tingmärgid
Voltimine (origami) + jutustamine (storytelling) = storigami.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar