Eneseanalüüs

Pildi allikas.

Kui muidu olen alushariduse õppekava kaugõppe vormiga väga rahul, siis kunstikasvatuse puhul valiks hea meelega päevaõppe, et oleks rohkem aega kõikide teemade läbimiseks ja praktiseerimiseks.

Siiski on mul väga hea meel, et õppejõud on Moodle' keskkonda koostanud väga põhjalikud materjalid, millest leiab palju infot ja inspiratsiooni erinevate kunstitegevuste jaoks. 

Lisaks sellele, et käeline tegevus on eelkooliealise lapse arengu tagamisel oluline faktor ja seega vajan sellekohaseid teadmisi oma töös, pean käelisest tegevusest väga lugu ka isiklikus plaanis. Leian, et mulle avaldab see teraapilist ja lõõgastavat mõju. Leidsin õppejõu materjalidest mitmeid häid ideid, mida võiks omal käel katsetada. Lemmikutiitli annan "Õnnenööbile". Samuti tekitas kursus minus huvi kunstiajaloo uurimise vastu - oleks vaid selle jaoks, ja kunstitegevusteks, aega!

Kursuse jooksul kohtasin palju ideid, mis olid minu jaoks juba tuttavad (nt erinevad trükkimistehnikad), aga ka tegevusi, millest enne kuulnud polnud (nt storigami).

Kokkuvõtvalt, jäin kursusega rahule, sain uusi teadmisi ja ideid ning minus tärkas huvi mitmede teemade vastu, kuid oleks tahtnud kõigele rohkem aega pühendada (seda nii loengutes kui iseseisvalt töötades).

Kodune töö: vastandvärvid

Värvi- ja mustrikatsetused vastavalt vastandvärvide kvantitatiivsele vahekorrale.

Kodune töö: joonematemaatika

Kuus joonematemaatilist ülesannet.

Voltimine (õppejõud A. Saarso materjalide põhjal)

Voltimine arendab lapse sõrmede peenmotoorikat, vaja läheb liigutuse täpsust ja koordinatsiooni. Areneb ruumiline kujutlusvõime ja kujundlik mõtlemine, mälu ja joonise lugemise oskus, esmased tööoskused ja loomingulisus. Lapse loomulik viis õppimiseks ja arendamiseks on mäng. Volditud asjadega mängides saab lavastada etendusi, kus areneb lisaks sõnavara ja suhtlemise oskus.

Nelja-, viieaastaselt võib alustada lastega voltimise lihtsamate harjutustega. 

Voltimine nõuab kujundlikku mõtlemist, seega kuueaastaselt laps väga täpseid töid veel teha ei suuda.

Seitsmeaastase lastega võib voltimises võib lastega teha lihtsamaid mängu- ja tarbeasju.

Voltimise jaoks sobivad õhemad, siledad paberid. Pakse ja reljeefseid pabereid ei saa korralikult murda. Suuremate asjade saamiseks sobib kasutada vanu plakateid ja pakkepaberit. Proovi voltida

kommipaberitest, läikivatest šokolaadipaberitest, siidpaberist, postkaartidest, vanadest kalendritest, salvrätikutest.

Voltimine on täpsust ja osavust nõudev käeline tegevus. Et lapse koordinatsioon ja peenmotoorika on koolieelses eas veel välja arenemas, on enne voltimise alustamist soovitatav teha lihtsamaid paberi murdmise harjutusi, mille jaoks saab kasutada taaskasutatavaid materjale (ajalehed, ajakirjad).

Voldi laua peal, jälgi, et nurk ja serv läheksid alati kohakuti. Kokkumurtud või mahavolditud joon peab olema täpne. Selleks vajuta ja vea pöidla või nimetissõrmega tugevalt mööda murdejoont ning tõmba murdejoon küünega üle. Paksema paberi murdmisel tõmba joonlauaga mööda murdejoont endast eemale. Teise käega hoia paberit alati kinni.

Tingmärgid

Voltimine (origami) + jutustamine (storytelling) = storigami.

Kuidas voltida aurikut, tuvi, konna, karpi, paati või tiivikut? Vaata SIIT.

Voolimine

Erinevalt teistest kunstiliikidest, kasutab laps voolimisel mõlemat kätt, see arendab materjalitunnetust ja käe väikeseid lihaseid, kõik sõrmed on võrdselt kasutuses.

Materjalitunnetuse oskus on vajalik ka kirjutama õppimisel, sest pliiatsiga ei tohi liiga tugevasti paberile vajutada.

Käe koordinatsiooni murranguline areng toimub 1,5- 2,5 aastaselt. Laps liigutab esemeid vastavalt vajadusele.

Voolimine kasvatab lapses mõtlemise ja loomise võimet, taju, analüüsi- ja üldistamisoskust. Laps saab väljendada emotsioone, harjutada silmamõõtu, käe osavust, lihaste tunnetust ja ilumeelt.

Pehmet materjali saab muljuda, veeretada, kokku suruda ja venitada. Sinna saab vajutada süvendeid, voolimispulgaga kujundeid ja mustreid, loomadele iseloomulikke katteid.

Voolimisel tutvub laps voolimismasse omadustega, tunnetab selle niiskust, raskust ja plastilisust vajutades sõrmedega, jääb sellesse jälg. Vajutades vastu lauda, muutub see lamedaks ja siledaks. Vajutades kaks massitükki üksteise peale, kinnituvad need, moodustades keerukama vormi.

Vähemate kunstiliste annetega lapsed peaksid saama enam aega massiga tutvumiseks.

Voolimine kasvatab ka töö- ja korraarmastust. Laps peaks harjuma enda järelt koristama ja oma töövahendid puhtana hoidma.

Eelkooliealised lapsed voolivad meelsasti, selle tulemusena valmib midagi ja laps kogeb eduelamust. Väikelapsele ei ole nii oluline, kas teised mõistavad tema loomingut, ta on alati valmis selgitama.

Kui laps voolib, siis järelikult ta mõtleb.

Voolimismassidest on parimad savi ja plastiliin, sõimelastele voolimispasta.

Voolimise eesmärgid

• Voolimismaterjalide tundmine
• Lihtsate töövõtete õppimine ja harjutamine
• Oma mõtete ja tunnete kujutamine plastilises vormis
• Kui laps voolib, siis areneb kompimismeel, mõlema käe peenlihased, silma ja käte koordinatsioon.
• Laps tunneb loomisrõõmu, saab teada, et voolingul on praktilised kasutamisvõimalused, voolitud ese on ilus ja kolmemõõtmeline.

Voolimise lõimumine teiste  valdkondadega

Kõne areng- voolides tegelasi, mänguasju kirjeldab laps nende omadusi.

Arvutamis- ja võrdlemisoskus - voolingud sarnanevad kujunditele: kera, kuup, püramiid… Tihti koosnevad voolingud mitmest detailidest. Neid on võimalik loendada, grupeerida, suuruste järgi asetada.

Lugemis- ja kirjutamisoskus - soovitav tähti ja numbreid läbi voolida. Suuremal osal inimestest on kinesteetiline taju ülekaalus. Kinnistub see, mis on praktiliselt läbi tehtud.

Seos loodusõpetusega - laps saab tutvuda materjalide eripäraga - savi on niiskemana pehmem.

Olulist rolli voolimise juures mängivad vaatlused. Lapsel peab olema piisavalt palju infot esemest, muljeid ja elamusi. 

Vormiõpetus

Vormi on kõige arusaadavam ja meeldivam õppida voolimistegevusel. Voolida on tore, kasutades

mitmesuguseid erinevaid materjale.

Kompositsiooni ehk paigutust tutvustatakse lastele joonistamis-, maalimis- kleepimistegevustel, samuti lihtsate graafiliste tehnikate kaudu.

Meid ümbritseb lõpmata palju erinevaid vorme. Vorm on pindadega välisruumist eristatud keha (asi, ese...)

Vormil on kuju, suurus, värv.

Vormi kvaliteedi määrab tema: loetavus, lihtsus, selgus, sarnasus.

Vormi tundmine sõltub nägemistajust, nägemis-ja kompimismeelest.

Vorm võib olla ümar, kandiline, nurgeline.

Väiksemgi vormimuutus muudab kogu eset.

Eristatakse loodusvorme ja kindlate reeglitega geomeetrilisi vorme. Tasapinnalised geomeetrilised vormid on ring, ruut, ristkülik, kolmnurk.

Ruumilised, kolmemõõtmelised vormid on kera, kuup, silinder, koonus, tetraeeder.

Ruumi mõiste on lastele raskemini tajutav, kuigi mõju on suur - aegruum, maailmaruum.

Ruumiliste esemete kujutamine tasapinnal ei ole koolieelses eas lastele jõukohane ja nõutav, selleks on voolimis- ja meisterdamistegevused.

Voolimistegevused vanuse järgi

Kaheaastase jaoks on tegelemine erinevate voolimismaterjalidega mäng. Laps mudib ja tükeldab voolimismaterjali, vajutab tekkinud tükikesi soovi korral alusele kinni, võtab uuesti lahti ning lii­dab suuremateks tükkideks. Käte ja sõrmedega annab ta voolimismaterjalile erineva kuju, surub seda kokku ja venitab, vajutab sõrmedega materjali sisse auke. Teise eluaasta lõpuks voolib laps ümar- ja pikliku vormi, luues niiviisi lihtsaid esemeid (ussikese, nööri, kommi, palli jne).

Kolmeaastane voolib ümar-ja piklikke vorme koos õpetajaga. Samas tükeldab ja liidab ta voolimis­materjali endiselt veel ka nn teadvustamata, luues kujundeid ja andes neile erinevaid nimetusi. Õpetaja voolib koos lapsega, andes võimaluse liigutusi ja tegevust matkida. Laps voolib ümar-ja piklikke vorme, valmistades palle, komme, marju, pähkleid, saiakesi, ussikesi jne. Lapsed hakka­vad ka ise ümar- ja piklikke vorme omavahel ühendama. Sõrmede japihkude vahel kettaks vaju­tatud kujundit saab muuta väikeseks pildiks, linikuks või ehteks, vajutades sõrmega sinna auke, triipe jne.

Kolmeaastane rullib ja veeretab.

Nelja-aastane rullib ja veeretab voolimismaterjali iseseisvalt. Laps loob lihtsaid esemeid tekki­nud vorme liites. Voolimismaterjalile spontaanselt erinevat kuju andes loob ta oma fantaasiakujundeid, surub loodud vormi kokku ja alustab uut. 

Laps peab saama kasutada erinevaid voolimismaterjale, et nende omadusi tundma õppida. Koos õpetajaga püüab ta piklikke vorme spiraaliks keerata, neid omavahel lihtsaks palmikuks ühendada (kaht haru omavahel keerates) jne. Ümarvorme liites loob laps lihtsaid esemeid, kujutab loomi (karu, kassi, jänest jne). Voolimispulgaga teeb ta neile silmad, nina, suu.

Laps tutvub võimalusega pigistada savi jt materjale, et anda esemele iseloomulikumat kuju (siili okkad, kassi kõrvad) ning liita loodud voolingule väiksemaid osi (väikesed ümarvormid kaunistuselementidena, silmadena jne). Voolimispulgaga kujundab laps spontaanselt eseme pin­da. Õpetaja ergutab looma esemeid oma fantaasiat kasutades. 

Nelja-aastane vajutab, venitab, ühendab.

Viieaastane annab soovi korral edasi eseme, objekti kuju neile omaste tunnuste kaudu. Vabal ajal toetub laps õpitud oskustele ning leiab tööde täiendamiseks omapoolseid võimalusi. Laps tutvub vormide töötlemise ja liitmise uute võimalustega: pigistab välja suuremaid osi ja võtab selleks algul rohkem materjali (nt linnu tiivad), teeb voolimispulgaga ühendatavate vormide pinnad ka­redaks.

Teda tuleb julgustada ise katsetama, kuidas erinevaid vorme töödelda ning neid oma­vahel kombineerida. 

Ümarvormist voolitakse õõnesvorme, õõnestades neid sõrmedega - oluline on kahe käe koostöö ja eseme pööramine voolimise ajal. 

Hakatakse voolima inimest ja lihtsat tegevust. Siin harjutab laps detailide ühenduskohti siluma ning vajaduse korral voolingut niisutama.

Voolimispulka kasutavad lapsed esemete ja nähtuste iseloomulike tunnuste esiletoomiseks (silmad, nina), ent ka kaunistamiseks, luues mustreid. 

Viieaastane karestab, pigistab, viimistleb, kaunistab.

Kuueaastane voolib loovalt, kasutades koos natuurile omastega ka fantaasiaelemente. Soovi kor­ral oskab laps edasi anda eseme osade suurusvahekordi, kehaosade asendeid ja lihtsamat tege­vust.

Tegevust võib voolida ka väiksemates rühmades, kus lapsed lepivad omavahel kokku, kes mida voolib. Töö paigutatakse seejärel ühele alusele (nt lapsed palliplatsil; päkapikk metsas jne). Voolimispulka kasutab laps erinevate pindade loomiseks. Väikeste tainarullidega ja siledate pul­kadega saab savi rullida ning vormidega sellest kujundeid välja vajutada (sobivad on nii liiva- kui ka piparkoogivormid). Tekkinud plaati saab edasi töödelda: liita sellele erinevaid vorme, keerata

servad, liita jalad ja toetav serv (alus, erikujuline taldrik).

Õpetaja valmistab koos lastega uusi voolimissegusid, mida kasutades tutvuvad lapsed nen­de omadustega ning töötlemise iseärasustega.

Täiskasvanu ergutab katsetama koos erinevaid õpitud tehnilisi võtteid ning leidma võimalusi põnevalt esemeid luua. Kui lapsed soovivad, või­vad nad esemeid värvida näiteks akrüülvärvidega, kuid veekindla tulemuse saab ka PVAd guašš-värviga segades. Pesukäsnaga tupsutades on hea katta ebaühtlaseid ja reljeefsemaid pindu. 

Seitsmeaastane teab, kuidas valmistada lihtsamaid voolimissegusid, ning teeb neid õpetajaga koos. Voolitud esemete juures pöörab laps tähelepanu töö erinevate osade ühendamisele, nii­sutamisele ja silumisele. 

Õpetaja loob võimalusi fantaasia põhjal ja teemaväliseks voolimiseks. Tegevuse impulsiks võib olla mäng, kunstniku töö, lavastus, muusika jne. 

Laps peaks saama va­lida erinevate voolimismaterjalide vahel, et õpitud oskusi võimalikult mitmekülgselt rakendada. 

Õppeaasta jooksul võib kõigis vanuserühmades voolida ka küpsetamiseks mõeldud tainast, et küpsetada kadri- ja mardisaiu või teha piparkooke. Kooke ja torte tehes saab omavahel liita eri­nevaid küpsiseid ja/või küpsiste rühmi (rongikujuline küpsisetort, ümmargustest küpsistest lilled jne).  

- Eelkirjutatu õppejõud A. Saarso materjalide põhjal.

Voolimistöö näide talvise sõimepraktika õppetegevuse põhjal

Maagilise lume valmistamine tärklisest ja beebiõlist (ÕPETUS) ja lumepallide voolimine. Saadav mass annab krudisemisega mõnus pärislume-efekti. 

Paberitööde teooria. (õppejõud A. Saarso materjalid)

Lastele on käelises tegevuses kõige lähedasem on paberist meisterdamine. Meisterdamine on nii

mäng, looming, matkimine kui ka katsetamine. Lastega käelise tegevuse tunde planeerides, tuleks

arvestada nende ealisi võimeid. 

Kaheaastase esimesed meisterdused on just paberist, laps rebib ja liimib. Tegevused ei ole tulemusele orienteeritud, pigem on tähtis käelihaseid arendav kortsutamine ja liimipulga käes püsimise õppimine.

Kolmeaastane on võlutud liimimisest, suurte pindade liimiga katmisest, soovitav oleks anda lapsele nii liimipulk kui ka pintslit ja segatud liimisegusid. Kolmeaastaselt hakatakse kasutama kääre, sobiv aeg on alustada töövahendite kasutamise oskuste õpetamist. Lapsele meeldib rebida ja kortsutada, pikka ja püsivat tegevust on veel vara loota.

Nelja-aastasele meeldib endiselt paberit töödelda: lõigata, rebida, kortsutada ja liimida. Ta oskab juba ka kõvemast paberist meisterdada ja iseseisvalt ribasid lõigata.

Viieaastane lõikab välja lihtsamaid kujundeid, ka geomeetrilisi. Võib alustada voltimise lihtsamate

harjutustega.

Kuueaastane saab hakkama juba punumise, põimimise ja keerukamate kujundite lõikamisega. Voltimine nõuab kujundlikku mõtlemist ja väga täpseid töid laps teha ei suuda.

Seitsmeaastase lapse käteosavus lubab lõigata ja kleepida ka väiksemaid kujundeid. Voltimises võib lastega teha lihtsamaid mängu- ja tarbeasju.

Paberi kasutamisel on hea teada tema mõningaid olulisi omadusi, üheks olulisemaks on paberi kiu suund.

• Selle määramiseks painuta paberit risti ja piki. Vähem vastupanu avaldab paber kui kiud jooksevad paralleelselt painutamise kohaga.

• Kleebi alusele paberitükid nii, et kõikidel oleks kiud ühes suunas. Niihoiad ära liigse kortsumise ja lõpptulemus on oluliselt tugevam.

• Voltimisel jälgi paberikiu suunda - parem on voltida piki kiudu, vajadusel jooni joonlaua ja nõela, paberinoaga murdejoon ette.

• Rebimisel rebeneb paber paremini ja sirgemalt piki kiudu.

Kodune töö: kunstniku töö lavastus

Valisin kunstilavastuseks lasteraamatute illustraatori Catherine Zarip'i töö. Valiku põhjendus on lihtne: mulle väga meeldivad Zaripi illustratsioonid. Need on kuidagi helged ja lapselikud, aga samas tõepärased, jätavad ruumi unistamisele ning pakuvad ainest muinasjutuliseks fantaasialennuks.

Zarip on enda kohta kirjutanud nii: 

"Estonia is the country where I was born and grew up. When I was 10 years old I dreamed about becoming an astronaut or an illustrator. I started drawing when was 1 year old and haven't stopped since. I went to Tallinn Children's Art School when I was 12 years old and got my Univerity degree in Estonian Academy of Arts, my specialty was ceramics. When I was in my final course in university, one publishing company offered me to illustrate a book. After getting my degree I started working at the same company as a book designer. I've working there already 17 years and in the meanwhile I became company's master artist. In my free time I illustrate children's books for different publishing companies. I've been performing in numerous joint exhibitions all over the world including Iran with Blue Book Group." (2014)

Raamatud, mida Zarip on illustreerinud:

• Hinrikus, Kadri. „Konnade mäss” (Tammerraamat, 2014) 
• Pervik, Aino. „Sinivant läheb lasteaeda” (Tammerraamat, 2014)
• Rand, Hilli. „Lumivalge ja süsimust” (Päike ja Pilv, 2014)
• Niit, Ellen. „Mänguvesi” (Tammerraamat, 2013)
• Hellerma, Kärt. „Taevarändurid ja teisi jutte” (Ajakirjade Kirjastus, 2012)
• Maran, Iko. „Aga palju kasse” (TEA Kirjastus, 2012)
• Pervik, Aino. „Rändav kassiemme” (Tammerraamat, 2012)
• Mänd, Heljo. „Laululadu” (TEA Kirjastus, 2011)
• Герасимова, Дарья. (Gerassimova, Darja). „Зимняя сказка/Волшебная зима” (Moskva : Лабиринт, 2011)
• Oll, Sulev. „Vana sõna vallatused” (TEA Kirjastus, 2010)
• Mänd, Heljo. „Tähekoorem” (TEA Kirjastus, 2009)
• Rannap, Jaan. „Lips-laps lehelind” (TEA Kirjastus, 2008)
• „Kummaline kuju” (TEA Kirjastus, 2007)
• Leies, Uno. „Miisu sünnipäev” (TEA Kirjastus, 2007)
• Patat, Bence. „Kas sa räägid loomade keelt?” (Väike Vanker, 2005)
• Pervik, Aino. „Mammutilaps ajab tuult taga” (Avita, 2002)
• Muusikaõpikud 1, 2, 3, 4 ja 5 klassile (Avita, 2000-2008)

Kunstilavastus

Kõigist Zaripi töödest jäi mulle silma just see sebra ja tassi kompositsiooniga pilt. Paraku ei suutnud ma leida pildi pealkirja või teost, millest see pärineb.