Erinevalt teistest kunstiliikidest, kasutab laps voolimisel mõlemat kätt, see arendab materjalitunnetust ja käe väikeseid lihaseid, kõik sõrmed on võrdselt kasutuses.
Materjalitunnetuse oskus on vajalik ka kirjutama õppimisel, sest pliiatsiga ei tohi liiga tugevasti paberile vajutada.
Käe koordinatsiooni murranguline areng toimub 1,5- 2,5 aastaselt. Laps liigutab esemeid vastavalt vajadusele.
Voolimine kasvatab lapses mõtlemise ja loomise võimet, taju, analüüsi- ja üldistamisoskust. Laps saab väljendada emotsioone, harjutada silmamõõtu, käe osavust, lihaste tunnetust ja ilumeelt.
Pehmet materjali saab muljuda, veeretada, kokku suruda ja venitada. Sinna saab vajutada süvendeid, voolimispulgaga kujundeid ja mustreid, loomadele iseloomulikke katteid.
Voolimisel tutvub laps voolimismasse omadustega, tunnetab selle niiskust, raskust ja plastilisust vajutades sõrmedega, jääb sellesse jälg. Vajutades vastu lauda, muutub see lamedaks ja siledaks. Vajutades kaks massitükki üksteise peale, kinnituvad need, moodustades keerukama vormi.
Vähemate kunstiliste annetega lapsed peaksid saama enam aega massiga tutvumiseks.
Voolimine kasvatab ka töö- ja korraarmastust. Laps peaks harjuma enda järelt koristama ja oma töövahendid puhtana hoidma.
Eelkooliealised lapsed voolivad meelsasti, selle tulemusena valmib midagi ja laps kogeb eduelamust. Väikelapsele ei ole nii oluline, kas teised mõistavad tema loomingut, ta on alati valmis selgitama.
Kui laps voolib, siis järelikult ta mõtleb.
Voolimismassidest on parimad savi ja plastiliin, sõimelastele voolimispasta.
Voolimise eesmärgid
- Voolimismaterjalide tundmine
- Lihtsate töövõtete õppimine ja harjutamine
- Oma mõtete ja tunnete kujutamine plastilises vormis
- Kui laps voolib, siis areneb kompimismeel, mõlema käe peenlihased, silma ja käte koordinatsioon.
- Laps tunneb loomisrõõmu, saab teada, et voolingul on praktilised kasutamisvõimalused, voolitud ese on ilus ja kolmemõõtmeline.
Voolimise lõimumine teiste valdkondadega
Kõne areng- voolides tegelasi, mänguasju kirjeldab laps nende omadusi.
Arvutamis- ja võrdlemisoskus - voolingud sarnanevad kujunditele: kera, kuup, püramiid… Tihti koosnevad voolingud mitmest detailidest. Neid on võimalik loendada, grupeerida, suuruste järgi asetada.
Lugemis- ja kirjutamisoskus - soovitav tähti ja numbreid läbi voolida. Suuremal osal inimestest on kinesteetiline taju ülekaalus. Kinnistub see, mis on praktiliselt läbi tehtud.
Seos loodusõpetusega - laps saab tutvuda materjalide eripäraga - savi on niiskemana pehmem.
Olulist rolli voolimise juures mängivad vaatlused. Lapsel peab olema piisavalt palju infot esemest, muljeid ja elamusi.
Vormiõpetus
Vormi on kõige arusaadavam ja meeldivam õppida voolimistegevusel. Voolida on tore, kasutades
mitmesuguseid erinevaid materjale.
Kompositsiooni ehk paigutust tutvustatakse lastele joonistamis-, maalimis- kleepimistegevustel, samuti lihtsate graafiliste tehnikate kaudu.
Meid ümbritseb lõpmata palju erinevaid vorme. Vorm on pindadega välisruumist eristatud keha (asi, ese...)
Vormil on kuju, suurus, värv.
Vormi kvaliteedi määrab tema: loetavus, lihtsus, selgus, sarnasus.
Vormi tundmine sõltub nägemistajust, nägemis-ja kompimismeelest.
Vorm võib olla ümar, kandiline, nurgeline.
Väiksemgi vormimuutus muudab kogu eset.
Eristatakse loodusvorme ja kindlate reeglitega geomeetrilisi vorme. Tasapinnalised geomeetrilised vormid on ring, ruut, ristkülik, kolmnurk.
Ruumilised, kolmemõõtmelised vormid on kera, kuup, silinder, koonus, tetraeeder.
Ruumi mõiste on lastele raskemini tajutav, kuigi mõju on suur - aegruum, maailmaruum.
Ruumiliste esemete kujutamine tasapinnal ei ole koolieelses eas lastele jõukohane ja nõutav, selleks on voolimis- ja meisterdamistegevused.
Voolimistegevused vanuse järgi
Kaheaastase jaoks on tegelemine erinevate voolimismaterjalidega mäng. Laps mudib ja tükeldab voolimismaterjali, vajutab tekkinud tükikesi soovi korral alusele kinni, võtab uuesti lahti ning liidab suuremateks tükkideks. Käte ja sõrmedega annab ta voolimismaterjalile erineva kuju, surub seda kokku ja venitab, vajutab sõrmedega materjali sisse auke. Teise eluaasta lõpuks voolib laps ümar- ja pikliku vormi, luues niiviisi lihtsaid esemeid (ussikese, nööri, kommi, palli jne).
Kolmeaastane voolib ümar-ja piklikke vorme koos õpetajaga. Samas tükeldab ja liidab ta voolimismaterjali endiselt veel ka nn teadvustamata, luues kujundeid ja andes neile erinevaid nimetusi. Õpetaja voolib koos lapsega, andes võimaluse liigutusi ja tegevust matkida. Laps voolib ümar-ja piklikke vorme, valmistades palle, komme, marju, pähkleid, saiakesi, ussikesi jne. Lapsed hakkavad ka ise ümar- ja piklikke vorme omavahel ühendama. Sõrmede japihkude vahel kettaks vajutatud kujundit saab muuta väikeseks pildiks, linikuks või ehteks, vajutades sõrmega sinna auke, triipe jne.
Kolmeaastane rullib ja veeretab.
Nelja-aastane rullib ja veeretab voolimismaterjali iseseisvalt. Laps loob lihtsaid esemeid tekkinud vorme liites. Voolimismaterjalile spontaanselt erinevat kuju andes loob ta oma fantaasiakujundeid, surub loodud vormi kokku ja alustab uut.
Laps peab saama kasutada erinevaid voolimismaterjale, et nende omadusi tundma õppida. Koos õpetajaga püüab ta piklikke vorme spiraaliks keerata, neid omavahel lihtsaks palmikuks ühendada (kaht haru omavahel keerates) jne. Ümarvorme liites loob laps lihtsaid esemeid, kujutab loomi (karu, kassi, jänest jne). Voolimispulgaga teeb ta neile silmad, nina, suu.
Laps tutvub võimalusega pigistada savi jt materjale, et anda esemele iseloomulikumat kuju (siili okkad, kassi kõrvad) ning liita loodud voolingule väiksemaid osi (väikesed ümarvormid kaunistuselementidena, silmadena jne). Voolimispulgaga kujundab laps spontaanselt eseme pinda. Õpetaja ergutab looma esemeid oma fantaasiat kasutades.
Nelja-aastane vajutab, venitab, ühendab.
Viieaastane annab soovi korral edasi eseme, objekti kuju neile omaste tunnuste kaudu. Vabal ajal toetub laps õpitud oskustele ning leiab tööde täiendamiseks omapoolseid võimalusi. Laps tutvub vormide töötlemise ja liitmise uute võimalustega: pigistab välja suuremaid osi ja võtab selleks algul rohkem materjali (nt linnu tiivad), teeb voolimispulgaga ühendatavate vormide pinnad karedaks.
Teda tuleb julgustada ise katsetama, kuidas erinevaid vorme töödelda ning neid omavahel kombineerida.
Ümarvormist voolitakse õõnesvorme, õõnestades neid sõrmedega - oluline on kahe käe koostöö ja eseme pööramine voolimise ajal.
Hakatakse voolima inimest ja lihtsat tegevust. Siin harjutab laps detailide ühenduskohti siluma ning vajaduse korral voolingut niisutama.
Voolimispulka kasutavad lapsed esemete ja nähtuste iseloomulike tunnuste esiletoomiseks (silmad, nina), ent ka kaunistamiseks, luues mustreid.
Viieaastane karestab, pigistab, viimistleb, kaunistab.
Kuueaastane voolib loovalt, kasutades koos natuurile omastega ka fantaasiaelemente. Soovi korral oskab laps edasi anda eseme osade suurusvahekordi, kehaosade asendeid ja lihtsamat tegevust.
Tegevust võib voolida ka väiksemates rühmades, kus lapsed lepivad omavahel kokku, kes mida voolib. Töö paigutatakse seejärel ühele alusele (nt lapsed palliplatsil; päkapikk metsas jne). Voolimispulka kasutab laps erinevate pindade loomiseks. Väikeste tainarullidega ja siledate pulkadega saab savi rullida ning vormidega sellest kujundeid välja vajutada (sobivad on nii liiva- kui ka piparkoogivormid). Tekkinud plaati saab edasi töödelda: liita sellele erinevaid vorme, keerata
servad, liita jalad ja toetav serv (alus, erikujuline taldrik).
Õpetaja valmistab koos lastega uusi voolimissegusid, mida kasutades tutvuvad lapsed nende omadustega ning töötlemise iseärasustega.
Täiskasvanu ergutab katsetama koos erinevaid õpitud tehnilisi võtteid ning leidma võimalusi põnevalt esemeid luua. Kui lapsed soovivad, võivad nad esemeid värvida näiteks akrüülvärvidega, kuid veekindla tulemuse saab ka PVAd guašš-värviga segades. Pesukäsnaga tupsutades on hea katta ebaühtlaseid ja reljeefsemaid pindu.
Seitsmeaastane teab, kuidas valmistada lihtsamaid voolimissegusid, ning teeb neid õpetajaga koos. Voolitud esemete juures pöörab laps tähelepanu töö erinevate osade ühendamisele, niisutamisele ja silumisele.
Õpetaja loob võimalusi fantaasia põhjal ja teemaväliseks voolimiseks. Tegevuse impulsiks võib olla mäng, kunstniku töö, lavastus, muusika jne.
Laps peaks saama valida erinevate voolimismaterjalide vahel, et õpitud oskusi võimalikult mitmekülgselt rakendada.
Õppeaasta jooksul võib kõigis vanuserühmades voolida ka küpsetamiseks mõeldud tainast, et küpsetada kadri- ja mardisaiu või teha piparkooke. Kooke ja torte tehes saab omavahel liita erinevaid küpsiseid ja/või küpsiste rühmi (rongikujuline küpsisetort, ümmargustest küpsistest lilled jne).
- Eelkirjutatu õppejõud A. Saarso materjalide põhjal.
Voolimistöö näide talvise sõimepraktika õppetegevuse põhjal
Maagilise lume valmistamine tärklisest ja beebiõlist (
ÕPETUS) ja lumepallide voolimine. Saadav mass annab krudisemisega mõnus pärislume-efekti.
